Köögiviljad kui kasulike bakterite allikas

Maapirn kui prebiootikum

 

Maapirni (Helianthus tuberosus) mugula peamine süsivesik on inuliin (ca 60% kuivainest). Inuliin on polümeer, mille monomeer on fruktoos (vaata joonist). Inuliini polümeer on nii suur molekul (kuni 60 fruktoosi jääki), et enne omastamist tuleb see väiksemateks seeditavateks osadeks lagundada. Inimesel paraku sellist  seedeensüümi, mis suudaks sidet inuliini kahe fruktoosi molekuli (β-(2-1)- glükosiid side) vahel  lõhustada, pole. Siin tulevad mängu bakterid. Bakterite hulgas on erinevate inulinaasid (ensüümid, mis lõhustavad kahe fruktoosi  vahelist sidet inuliinis) tootmine küllaltki laialt levinud. Inulinaasi tootvaid baktereid leidub nii looduses, seal kus inuliini on rohkesti, kui ka inimese seedekulglas. Valdavalt toodavad bakterid ekso-inulinaasi, ensüümi, mis hakkab inuliini nii-öelda otsast närima, ühe fruktoosimolekuli kaupa. Meie seedekulglas on sellisteks bakteriteks enamik bifidobaktereid, mõned lactobacillid, klostriidid jt. Kuid on ka baktereid, kes toodavad endo-inulinaasi, ensüümi, mis lõhub inuliini polümeeri juhuslikust kohast keskelt, mille tagajärjel tekivad erineva pikkusega, st. erineva fruktoosi molekulide arvuga jupid -  fruktooligosahhariidid ehk lühidalt FOS-d. Endo-inulinaasi tootvaid baktereid on tunduvalt vähem kirjeldatud, mõned perekond Streptomyces, Bacillus, Xanthomonas esindajad looduses ja Bacteroidetes spp., Roseburia inulinivorans jvm. inimese sooles.

FOS-i molekulid koosnevad kahest kuni kümnest fruktoosi monomeerist. Inimene neid ikka omastada ei saa, kuid bakterid, kes toodavad exo-inulinaasi saavad. Niisiis lagundatakse inuliin meie seedekulglas bakterite ühistööna. Kuid inimene saab kasu maapirni söömisest mitmel moel: 1. ei söö ennast maapirnist paksuks 2. maapirn soodustab seedimist, hea vahend kõhukinnisuse vastu 3. annab toitu kasulikele bakteritele seedekulgla ülemises osas, 4. jämesooles kääritavad sealsed bakterid (põhiliselt klostriidid) inuliini ja FOS-d lühikese ahelaga rasvhapeteks (SCFA), peamiselt butüraadiks, millest toituvad meie sooleseina epiteelrakkud.

​SCFA – (peamiselt atsetaat, propionaat, butüraat) mõjuvad tugevdavalt inimese immuunsüsteemile, alandavad põletikke, soolevähi riski, neurodegeneratiivsete haiguste riski, autismi riski ning neil on veel palju muid kasulikke mõjusid. Teadusuuringuid, kuidas ja mida SCFA meis täpselt mõjutab on palju ja tuleb veelgi rohkem juurde, kuid selge on praeguseks see, et SCFA tagab homöostaasi ehk tasakaalu meie organismis.

Homöostaas -  stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talituseks.

 

Bakterid meie toodetes

Kasutades prebiootikumina maapirni, teeme kahte tüüpi probiootikumidega tooteid:

1. tooted, milles on looduslike bakterite suur mitmekesisus

2. tooted, milles on LAB-bakterite (LAB - Lactic Acid Bacteria) ehk piimhappebakterite suur kontsentratsioon.